Hea, et ka Oxfordis on jõutud kaasaega. Seal tegutseb lausa Interneti uurimise instituut. Paraku selgub, et enamik uurimistööst on küll seotud Interneti uurimisega, aga meetodid on tavalised sotsiaalteaduslikud uurimismeetodid. Kuigi interneti uurimises võiks ju kasutada tema enda tehnoloogiaid, kuulata pealt (kasutaja loaga muidugi) võrguliiklust, analüüsida mõne võrguoperaatori liiklust. Võimalusi on palju.
Mõtlesin, et võiks isegi midagi sellist uurida, aga sel juhul tekib probleem, et tehnoloogiliselt pole selle küsimust – põnev väljakutse – aga mida analüüsida? Üks mõte oli selline "Interneti kasutamise ja tööviljakuse seosed töökohas". Eks paljud meist ole end vahel tabanud töötegemise asemel internetis aega tapmas 🙂 Kas siis on mingit seaduspära. Tundub, et kes rohkem aega tapad, see teeb vähem tööd, aga kas siin on midagi veel?
