"Kas ja kuidas mõjutab huumor mõtlemist?" – sellise teemapüstituseni olen lõpuks jõudnud oma magistritöö teema otsingutel. Selle lihtsus ja selgus on mulle palju sümpaatsem kui mingid vahepealsed tööpealkirjad, mis läksid koguni senikaugele kui "Huumori mõju ratsionaalse mõtlemise heuristikale" ja veel kaugemale. Nende viga oli selles, et nad eeldasid juba oma püstitused teatud liiki vastust ja olukorda (nagu huumor peaks muutma vaid ratsionaalset mõtlemist, et muutus peaks tingimata olema heuristiline jne).
Aga praegusest teemast. Kas mõjutab ja kui, siis kuidas mõjutab? Selge see, et iga asi, mida me tajume mõjutab meid kasvõi ainult niipalju, et oleme sellist asja tajunud. Seega "kas?" osa on siin tegelikult triviaalne ning tähtis on selle muutuse olemus ning magnituud.
