Kõik algas tegelikult juba eile õhtul, kui käisime Novoli Esselungas (siuke suurem toidupood). Võtsime oma eesmärgiks (võib-olla natuke minu õhtusel ka), et mis mõtet on siin Itaalias elada, kui kohalikke hõrgutisi ära ei proovi. Tegelikult alustasime sellega juba mõni nädal tagasi, kui ostsime iperCoopi kuumade toitude letist kaks viilu roast beefi. Hoolimata ingliskeelsest nimest on see kohalike maiuspala – suur lihakäntsakas, mis küpsetades on jäänud seest tooreks. Maiustasime sellega ja maitses päris hea. Kui Eestis öelda "üks viil liha" tähendab see sellist parajat lihaviilu, mida ikka hamba all tunneb. Siin aga sellist õhukest, mille võib kasvõi alla neelata. Igal juhul maksab see toit 400 kr/kg, meie saime ca 150 grammi. Ausalt öeldes ma ei saanud väga aru, et see toores liha kuidagi väga teise maitsega oleks – ainult vinskem oli, niiet võib-olla oleks olnud õige ta tõepoolest ilma närimata alla neelata 😀
Aga tegelikult tahtsin kirjutada hoopis eilsest kastanimoosist. Ca 2 kuud tagasi proovisime kohalikul kastanifestivalil kastanikooki. See regionaalne maiuspala ei sobinud meie põhjamaise maitsega kohe mitte. Siuke õline kastanijahu plönn, kuhu on sisse segatud rosmariini tükke. Seega võite mõista minu skeptilisust kui ostsin kastanimoosi, aga tahtsin väga selle ära proovida. Ja see on ootamatult hea, kuigi eestimaisele mustikamoosile ei saa kuskilt otsast vastu, aga kastanikoogiga võrreldes nagu öö ja päev. (Samas tehakse Itaalia poolt 1918. aastal okupeeritud Austria-Ungari keisririigi osas Südtirolis ka väga häid mustikamoose!)
Aga nüüd siis põhilise juurde, saage tuttavaks – kaheksajalg!
Mida hõrgumat võikski laupäevaseks lõunasöögiks ette kujutada kui hästi valmistatud ja isuäratavalt serveeritud kaheksajala kombitsat! Esimene samm tema valmistamisel on esiteks ta tindist puhtaks pesta ning siis ära keeta. Kaheksajalga võib süüa nii keedetult kui grillitult kui keedetult+röstitult jne. Paljud inimesed söövad ära terve kaheksajala, kaasa arvatud pea, aga meie tervet pead igal juhul ära süüa ei julgenud, piirdusime eelkõige kombitsatega 🙂 Igal juhul tegi Marit maitsva marinaadi ja keetsime oma kahesajala seal sees ära. Seejärel lasime tal jahtuda, et ta ikka hästi läbi imbuks ja võimaliku tindi veel marinaadi väljutaks. Ning siis – serveering ja nämm-nämm! Rohkem pilte galeriist!
